Mu hobune pole minu jaoks piisavalt hea, ta on kehast viltune, valede proportsioonidega…
Peaks ikkagi parema ja andekama soetama?
Need arusaamad ja tunded keerlesid minu sees aastaid. Oli tunne, et mõne teise hobusega laabuks kõik lihtsalt ja poleks nii palju ´probleeme´. Sageli juba enne, kui hobuse juurde koplisse jõudsin, häälestasin ennast nende negatiivsete mõtete lainele. Nii nagu ma mõtlesin, täpselt nii ka oli. Kui ma hobuse juba enne treeningut negatiivselt ära sildistan ja ette kujutan, et ta pole piisavalt hea, siis ta ei saagi mulle midagi paremat pakkuda. Samuti paneb see minu keha ja meele pingesse.
Minu hobusel on minu jaoks KÕIK olemas. Ma ei saa seda, mida ma TAHAN, vaid seda, mida ma iseenda arenguks VAJAN. Ja mu hobune ootab- ootab kannatlikult, kuni olen valmis lahti laskma oma negatiivsetest uskumustest tema kohta.
Minu hobune on minu jaoks PARIM ja iga hobune õpetab mulle seda, mida ma täna veel ei oska! Kui ma selle tundega trenni tegema lähen, siis ta kingibki mulle kõik need ilusad hetked ja õppetunnid, mida just hetkel vajan:)