Vinku
Ostsin ta eeldusel, et temast saab turvaline ja hea õppehobune, kuid elu läks teisiti.
Vinku on äärmiselt intronvertne hobune. Teda võib pidada sonsuks ja rahulikuks, kuid tegelikult on ta ääretult tundlik. Nii tundlik, et kui ta pikemat aega peab tegema midagi, mis on talle raske või keeruline, siis ta sulgub endasse. Ja kui ta oma meele lukku paneb, siis sealt teda kätte saada on ääretult pikk ja vaevaline teekond.
See on mind omakorda pannud nuputama, kuidas olla veel parem partner/ õpetaja talle, et hoida ta motivatsioon treeningute suhtes üleval. See on ka põhjus, miks ma teda enam õppehobusena tundidesse kaasata ei saa. Iga inimene tuleb treeningusse oma keha asümmeetria ja erineva energiaga ning Vinku lihtsalt ei saa sellega vaimselt hakkama.
Täna on Vinku hobune, kellega õpin maatööd ja harmoonilist ratsutamist toetudes ratsutamiskunsti meetoditele. Osalen temaga treeningseminaridel ja 2021 sügisel viibisin 5 nädalat Belgias treeninglaagris ratsutamiskunsti õpetaja Kenneth Vansweeveti juures.
Vinku, sa õpetad mulle kõike seda mida ma tegelikult õppida ei taha (sest mugavusstsoonist väljas olla on nii raske ja ebamugav…), kuid et saada meie suhe toimima, ma teen seda.
Sinu ja minu pärast…
