Akadeemiline Ratsutamiskunst
Kes varem seda väljentit kuulnud pole, siis pole tegemist mullegi uue, vaid aastasadu vana hobuste treeningmetoodikaga.
Igapäevaselt kasutame sõna ratsutamiskunst, tegelikult koosneb see hoopis kolmest sõnast- 1) akadeemiline 2) ratsutamis 3) kunst. Mida need kolm sõna minu jaoks tähendavad, seletan lahti alljärgnevalt.
AKADEEMILINE ratsutamiskunst
Pedagoogilised teoreetilised teadmised, mida on vaja omandada enne, kui alustan praktilist tööd hobusega. Kui treenin teist elavat olendit, siis saab minust tema õpetaja ja ilma teoreetiliste teadmisteta ei ole seda võimalik teha.
Mul on vaja teoreetilisi teadmisi hobuse psühholoogiast. Kes ta selline on? Kuidas ta mõistab maailma ja suhet minuga, kui tema on saakloom, mina aga kiskja?
Edukas praktika pole võimalik ilma teoreetiliste teadmisteta.
Samuti on mul vaja teoreetilisi teadmisi hobuse biomehaanikast, sellest, kuidas tema keha funktsioneerib. Näiteks tagumise jala tõstmine kabja puhastamiseks- kuidas hobuse tagumise jala liigesed liiguvad ja kuidas peaksin jalga tõstma biomehaaniliselt korrektselt? Kui ma seda ei mõista, siis kuidas saan hobusele piafeed õpetada?
Samuti pean teadma õppimisteooria aluseid- positiivne ja negatiivne kinnitus. Kui ma hakkan hobusele midagi seletama, siis pean teadma metoodikaid, kuidas seda teha ja kuidas hobune üldse õpib.
Eelnevate teoreetiliste teadmiste abil saan hakata looma meie vahele ühist keelt ja teda õpetama.
Akadeemiline RATSUTAMISkunst
Loomulikus olekus on umbes 60% hobuse keharaskusest esijalgadel ja 40% tagumistel jalgadel. Selline raskuse jaotumine ei ole ratsutades hobusele tervislik. Ratsutamiskunstil põhinev ratsutamine tähendab seda, et hobuse kehas luuakse uus kunstlik tasakaal, ehk siis ratsutamistasakaal, kus ratsaniku ja hobuse keha raskuskeskmed ühtivad- hobune astub oma tagujalgadega ratsaniku raskuskeskme alla, hobuse rinnakorv tõuseb ja ta kannab suurt osa raskust tagumistel jalgadel. Nii saab hobune kanda ratsanikku temale tervislikult.
Ratsutama õppimiseks läheb kolm eluiga, aga me kõik peame kusagilt alustama!
See, et ma püsin hobuse seljas kõigis kolmes allüüris, ei tähenda veel, et oskan ratsutada! See pigem tähendab, et olen piisavalt hea, et mitte alla kukkuda! Ratsutamist ilma ´kunstlikult loodud ratsutamistasakaaluta´ , kus enamus hobuse ja ratsaniku raskusest on hobuse esiotsal, võib nimetada transportimiseks- hobune on transpordivahend ja kannab inimest punktist A punkti B.
Akadeemiline ratsutamisKUNST
Kunstiks võib nimetada treeningu tulemusena loodud harmooniat inimese ja hobuse vahel. Harmooniat, kus inimese ja hobuse vaheline kommunikatsioon on väga hea ning kõrvaltvaatajale peaaegu märkamatu. Hobune on tundlik, koostööaldis ja kõik on sooritatud kergusega.
“Kaks keha peavad tahtma teha seda, mida kaks meelt suudavad.”
Bent Branderup