Trikitreening
Trikitreeningu abil saab hobusele õpetada absoluutselt kõike! Mina kasutan trikkide õpetamisel peamiselt positiivset kinnitust (klikkertreening R+). See tähendab, et soovitud liigutuse järel teen häälega ´kliki´ ja hobune saab toidupreemia.
Naeratamine on Pauli leivanumeer.
Trikitreening klikkermeetodiga on lõbus ja vahva, kuid sisaldab endas ka esmapilgul nähtamatuid karisid. Kui ma ei oska veel panna tähele hobuse emotsioone, siis võin tahtmatult premeerida hobuse tigedat/ agressiivset emotsiooni ja lõpptulemuseks saad kõrvad lidus hobuse, kes on kuri ja ohtlik.
Trikiponi fotosessioonil
Hobune EI ole õige esimeseks loomaks, keda trikke tegema õpetada. Enne, kui sa asud trikke õpetama hobusele, treeni välja üks kana, kits või lammas. Kass ja koer sobivad kaa, aga nemad on kiskjad nagu meiegi. Hobune on aga saakloom ja käitub teistmoodi kui kiskja.
Mida õpetada? Ainult su fantaasia seab piirid!
Trikitreeningu kõige raskem ja lihtsam osa on peaülesande, triki lõpptulemuse, lahti harutamine ´miniülesanneteks´. Kui need järjest ära õpetada, siis sellest kasvabki välja soovitud trikk! Näitena kui tahan õpetada poni autosse minema, siis esimeseks ´miniülesandeks´ on see, et poni peab laskma oma esijalgu erinevate asjade peale tõsta. Miniülesanndeid võib ühhe triki õpetamisportsessis olla mitukümmend.
Enne ideaalset sooritust, tuli Virgal kõigepealt selgeks saada umbes 10 miniülesannet.